[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

ei näe sõrme (sõrmegi) silma pista; ei näe sõrme (sõrmegi) suhu pista
väga pime, pilkane pime
♦ cit Mis see veel, aga vaata, kui mina noormees olin, siis oli nii pime, et sõrme kah ei näinud silma pista. O. Luts
♦ Ja kuidas ta nüüd koju pääseb? Pime, et sõrme ei näe suhu pista.
♦ cit... öö läks nõnda pimedaks, et sõrme ei näe suhu pista. O. Tooming
♦ cit Oh sa taevake, kui pime: ei näe mitte sõrmegi suhu pista! E. Särgava

Gordioni sõlm
raske, keeruline, lahendamatuna näiv probleem
♦ Lõpuks sai mu Gordioni sõlm, mu ränk probleem, üheainsa telefonikõnega läbi raiutud.

jumala sõrm
seletamatu juhus, seletamatu jõu, kõrgema tahte ilmutus
♦ Siis lükkas veesurve ukse lahti ja sisse ulpis paat.
♦ cit See oli nagu jumala sõrm. A. Kaal
→ saatuse sõrm

kõne alla võtma; kõnesse võtma
jutuks, arutusele võtma
♦ cit Uues seltsis võtame kõik need asjad kõne alla. M. Metsanurk
♦ Kõne alla võeti terminoloogia korrastamine.

külm sõda
1. poliitiline võitlus erineva sotsiaalse korraga riikide vahel
♦ cit Maailmas on lõppemas kolmas maailmasõda, mida on eufemistlikult nimetatud külmaks sõjaks, ehkki Euroopas, Aafrikas, Aasias ja Ameerikas valatud veri aurab kõikjal ühtviisi kuumalt. L. Meri
♦ Riikide rahulikuks kooseksisteerimiseks on vaja kõigepealt teha lõpp külma sõja poliitikale.
2. võitlus igapäevastes inimsuhetes
♦ cit...tahavad laulukoori asutada – pea tädidega külma sõda. Siis räägivad: olgu ringid, draama ja rahvatants. J. Smuul

mitte suhu võtma; mitte suu sisse võtma
millegi söödava või joodava vastu vastumeelsust tundma, midagi mitte sööma või jooma
♦ Ta ei võta viina suu sisse, pole kunagi võtnud.
♦ cit Lapsed saatsid ... piimašokolaadi, aga härra ütleb, et ei tema... võta seda oma suu sissegi. A.H. Tammsaare

nagu oleks sõda üle käinud
segamini, korrast ära
♦ Elamine nägi välja selline, nagu oleks sõda üle käinud.

{oma} sõna murdma
oma kindlat lubadust mitte täitma
♦ cit Mina oma sõna ei murra, mis öeldud, see öeldud. R. Janno

oma sõna (sõnade) juurde {kindlaks} jääma
oma seisukohtadest, tõekspidamistest mitte taganema, oma lubadusi täitma
♦ See on mees, kes oma sõna juurde alati kindlaks jääb.
♦ Löö või maha, ta jäi ikka oma sõna juurde.
♦ cit Ja kui ta oma sõnade juurde jäi, tekkis meie vahel kokkupõrge. A. Hindrey
♦ cit Kuid olgu siis Anti tõesti nii lahke ja jäägu oma sõna juurde, olgu hommikul vaksalis. O. Luts

{oma} sõnu sööma
oma ütlustest või lubadustest taganema
♦ cit „Näeme, kes oma sõnad sööb!“ ähvardas Peet vastu. „Mina jään lihtsaks töömeheks ikka ja alati..." R. Sirge

{oma} sõnu tagasi võtma
oma ütlustest taganema
♦ cit „Keda sa siin sõimad araks? Võta oma sõnad tagasi, muidu saad kere peale!“ J. Kello

poolelt sõnalt; poole sõna pealt
kiiresti, lauset või mõttekäiku lõpetamata
♦ Võõrast silmates lõpetas mees poolelt sõnalt oma jutu.
♦ Noored mõistsid teineteist pilgust ja poole sõna pealt.

saatuse sõrm
seletamatu juhus, seletamatu jõu, kõrgema tahte ilmutus
♦ cit Mõnes juhuslikus kokkusattumises näed saatuse salapärast sõrme. J. Semper

suhu võtma
1. midagi sööma (harilikult eitavas lauses)
♦ cit Ta ootas... pereliikmeid ükshaaval koju ega võtnud ivagi suhu, enne kui kõik olid jälle ta silma all koos. L. Promet
2. midagi välja ütlema, mainima, kellestki või millestki juttu tegema
♦ cit Mees nagu aimas all männikus, et talus tema nime ei jäeta suhu võtmata ja hurjutamata. P. Vallak
♦ cit Jussi, Andrese ja Mari nime ei lubanud ta enam kunagi suhu võtta. A.H. Tammsaare
♦ cit Hinge ajab pikapeale täis, ei tahaks santi sõna suhu võtta, aga mis sa, hing, teed kohmardiga! L. Kibuvits
♦ Seal peres ei lubatud kellelgi inetuid sõnu suhu võtta.

[kellegi] suust sõna ostma
suurt vaeva nägema, et sõnaahtralt inimeselt vastust saada või teda rääkima panna
♦ Oli teine selline vaikne mehike, et osta sõna suust.
♦ cit Hansuma Kaarlit tunti: kainena vagur ja vaikne talleke, et osta sõna suust... O. Tooming

[kellegi] suust {sõna, vastust} kiskuma
suurt vaeva nägema, et sõnaahtralt inimeselt vastust saada või teda rääkima panna
♦ Jutt ei edenenud põrmugi, iga vastust tuli kaaslase suust lausa välja kiskuda.
→ suust sõna ostma

sõba silmale (silmadele, silma peale) laskma; nahka silmale (silmadele, silma peale) laskma
kerget uinakut tegema, pisut tukastama või magama
♦ cit Harva, kui tal siis veel tunnike üle jäi, et kuskil... sõba silmale lasta. J. Kärner
♦ Püüdis tunnikest paar sõba silmale lasta.
♦ Heida pikali, lase nahk silma peale.

sõba silmale (silmadele, silma peale) saama; nahka silmale (silmadele, silma peale) saama
magama jääma, uinuma, pisut magama (enamasti eitavas kõnes)
♦ cit Väljaotsa Jaan ei saanud sel ööl nahka silma peale. E. Vilde
♦ Sai alles hommiku eel sõba silmale.
♦ Uni ei tulnud, püüdsin asjatult sõba silmale saada.
♦ Ta polnud enam mitmel ööl sõba silmadele saanud.
♦ cit Nüüd... tahtis magada, hirmsasti magada – päeval heintes oli ta kuulatanud iga sammu ja krõbinat ega olnud hetkekski sõba silmale saanud. A. Hint

sõda pussu linna all
riid tühja asja pärast, tühi riid

sõna alla neelama
midagi mingil takistaval asjaolul ütlemata jätma
♦ Nähes kaaslase hoiatavat ilmet neelas ta sõna kiiresti alla.

sõna andma
1. sõnavõtuks, esinemiseks võimalust andma, midagi öelda võimaldama
♦ Tahtsin koosolekul asjast rääkida, aga mulle ei antudki sõna.
2. lubama, lubadust andma
♦ Andis sõna, et tuleb.
♦ Kui andsid sõna, siis pea ka seda.

[kellegi] sõna jääb peale
keegi surub oma tahte või seisukoha läbi
♦ Mehed pole lisatööga nõus, kuid meistri sõna jääb peale.
♦ Tema sõna peab ju alati peale jääma.

sõna kuulama
1. kuuletuma, kellegi juttu arvestama (harilikult lapse kohta)
♦ cit „Laps kuulab sõna ja ei vaidle vastu,“ öeldi rangelt. E. Rängel
2. kellegi tahtele alluma, korralikult funktsioneerima
♦ cit Süda töötas hookaupa, reumahaiged jalad ei tahtnud enam sõna kuulata. H. Sergo

sõna kuulda võtma
kuuletuma, kellegi juttu arvestama (harilikult lapse kohta)
♦ Et ta ka vanaisa sõna oleks kuulda võtnud, nagu teised pojalapsed, seda ei olnud.
→ sõna kuulama (1)

sõna lausumata
1. vaikides, tummalt
♦ Istuti sõnagi lausumata.
2. otsekohe
♦ cit Aga komisjonis raputati pead ja Sass sai sõna lausumata valge passi – kõlbmatu! A.H. Tammsaare

sõnal sabast kinni võtma; sõnal sabast kinni hakkama; sõnal sabast kinni haarama; sõnasabast kinni hakkama; sõnasabast kinni võtma; sõnasabast kinni haarama
kellegi ütlemist, lubadust teraselt jälgima, öeldu põhjal midagi väitma, nõudma
♦ Mees kiitles, et tal on raha jalaga segada.
♦ Haarasin kohe sõnasabast ja küsisin laenu.

sõna paluma
sõnavõtuks, esinemiseks võimalust paluma
♦ Palus sõna, aga ei saanud seda.

sõna pillama
midagi muu hulgas sekka ütlema
♦ Keegi ei pillanud ainsatki kahtlustavat sõna.

sõna saama
sõnavõtuks, esinemiseks võimalust saama, midagi öelda saama
♦ Sai lõpuks sõna ja ütles kõik välja, mis asjast arvas.

sõna sekka ütlema; sõna sekka pistma; sõna sekka poetama
põgusalt oma arvamusega, seisukohaga teiste jutusse, arutelusse sekkuma
♦ Leidis temagi võimaluse üldisesse vestlusse sõna sekka poetada.
♦ cit Noh, siin on ka minul sõna sekka öelda, mõtlesin... O. Tooming

sõna suust saama
midagi öelda suutma, kõnevõimeliseks muutuma
♦ Ta ehmus nii ära, et ei saanud tükil ajal sõna suust.
♦ cit Tütar oli nagu isa suust kukkunud – niisama skeptiline, kes võõraste juuresolekul harva sõna suust välja sai. P. Kuusberg
♦ cit Isa vaatas pojale... hirmunud pilgul. „Mis jutt see siis nüüd on?“ sai ta alles natukese aja pärast suust. A.H. Tammsaare

sõna suust võtma; sõna suust lõikama
jutujärge endale haarama, kellegi juttu katkestama
♦ cit...teinekord lõikab sõna suust ja salvab nõnda, et kaebajal suu lukku jääb. O. Tooming
♦ cit Madam Murul oleks... vist ka kohe vastus valmis olnud, aga Beersing võttis temal sõna suust... A. Kitzberg

sõna sõnast
üks terav ütlus kutsub esile teise (sõneluse, tüli tekke kohta)
♦ cit Noh, sõna sõnast ja siis rinnad kokku. O. Luts

sõna tõsises mõttes; sõna otseses mõttes
ilma liialdamata, tõepoolest
♦ Osav meistrimees teeb sõna otseses mõttes imet.
♦ See ei olnud enam muusika, see oli sõna otseses mõttes ime, see oli palvus.

sõna vahetama
põgusalt vestlema, pisut rääkima
♦ Saime tänaval kokku ja vahetasime mõne sõna.
♦ Vahetati paar sõna ja mindi laiali.

sõna võtma
1. kellegi ees kõnelema
♦ Ta pidi koosolekul sõna võtma, aga loobus.
♦ cit „Noh,“ võtab ema sõna, „eks nüüd kõnele sina, Andres, oma uudiseid.“ O. Luts
2. kirjasõnas oma mõtteid, seisukohti avaldama
♦ cit Ta... tõi mulle eelseisva pühapäeva sümfooniakontserdi kava ja noodid selle tarvis, et ma „Päevalehes“ ettevalmistavalt sõna võtaksin. J.V. Veski
3. [kelleltki] kellegi käest kindlat lubadust võtma
♦ Võttis minult sõna, et ma seda kellelegi edasi ei räägi.

[kellelgi] tuleb sõba silmale (silmadele, silma peale); [kellelegi] langeb sõba silmale (silmadele, silma peale)
keegi jääb uniseks, kellelgi tuleb uni peale, keegi jääb magama
♦ Võõras toas ei tule ka väsinud inimesel sõba niipea silmale.
♦ Poiss ei jõudnud kuigi kaua valvata, sõba langes silmale.

uus sõna
midagi täiesti uut, novaatorlikku
♦ Viivi Luige romaan „Seitsmes rahukevad“ oli täiesti uus sõna sõjateemalises kirjanduses.

uut sõna ütlema
midagi uut, novaatorlikku looma
♦ Igaüks ei küüni kaasaegses aatomiteoorias uut sõna ütlema.

vett suhu võtma
visalt vaikima, mitte ainsatki sõna lausuma
♦ cit Ta oli juba kord selline naine, kes naljalt vett suhu ei võtnud, vaid ära ütles, mis tarvis... K. Ristikivi
→ suud vett täis võtma

viimane sõna
1. lõplik otsus
♦ Selles küsimuses oodatakse direktori viimast sõna.
♦ Žüriil jääb öelda viimane sõna.
2. miski, mis on uudseim, modernseim (teaduses, kunstis vms)
♦ Küberneetika pole kindlasti oma viimast sõna veel öelnud.
♦ See on tehnika viimane sõna.
♦ Raamat on kirjutatud teooria viimast sõna arvestades.
♦ Viimane sõna kunstis.